Jüri kihelkonna looduslike pühapaikade uuringu teabepäev

Neljapäeval, 13. juulil kell 16.00 toimus Jüri raamatukogus Jüri kihelkonna looduslike pühapaikade uuringu teabepäev, kus tutvustati ka hiljuti ilmunud Mari-Ann Remmeli raamatut "Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud".

Tänavu uuritakse ja kaardistatakse Muinsuskaitseameti koordineerimisel Harjumaa looduslikke pühapaiku.  Selle töö põhieesmärgiks on välja selgitada pühaks peetud paigad, millel puudub riiklik kaitse. Kirjeldatakse objektide seisundit ja asukohta, nende tänapäevast tähendust.

Teabepäeval andis folklorist Mari-Ann Remmel ülevaate senistest andmetest ja tööde käigust ajaloolise Jüri kihelkonna territooriumil.  Kohalikel inimestel on võimalus omalt poolt uuringule kaasa aidata, täpsustades paikade asukohti kaardil või jagades teadmisi, mis pole veel uurijateni jõudnud.

Teretulnud on täiendav info nii riikliku kaitseta kui ka looduskaitse või muinsuskaitse all olevate kunagiste paikade kohta. Teabepäevale on oodatud kodu-uurijad, pärimusteadlikud põliselanikud ja teised kohalikust ajaloost huvitatud inimesed. Praegustest küladest ja alevikest kuulusid Jüri kihelkonda Aaviku, Aruküla, Arusta, Aruvalla, Assaku, Järsi, Järveküla, Jüri, Kadaka, Kangla, Kangru, Karla, Kautjala, Kiili, Kopli, Kulli, Kurna, Lehmja, Limu, Luige, Lagedi, Lähtse, Metsanurga, Mõigu, Mõisaküla, Nabala, Paekna, Pajupea, Patika, Peetri, Piissoo, Pildiküla, Rae, Sausti, Saustinõmme, Seli, Soodevahe, Sookaera, Suuresta, Sõgula, Sõmeru, Tuulevälja, Uuesalu, Vaela, Vaida, Vaidasoo, Vaskjala, Veskitaguse ja Ülejõe ümbruses) elavad inimesed, samuti maaomanikud, kellele kuuluval territooriumil ajaloolised pühapaigad asuvad.

Ühtlasi tutvustati ka hiljuti ilmunud raamatut „Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud“, milles on muuhulgas juttu Nabala kandi pühapaikadest.

Allikmäe allikas Sookaera külas
______________________________________________________________________

KOGUTAKSE INFOT JÄRGMISTE TUNNUSTEGA PAIKADE KOHTA (refereering Jüri Metssalu tekstist):

Looduslikud pühapaigad on kohad ja maastikud, kuhu on ande viidud, kus on ravitud, suheldud vaimolenditega, kogetud erilisi kogemusi. Need on kohad, mida on peetud pühaks, millega on inimestel vaimne ühendus ja millel on usuline või rituaalne tähendus ja/või funktsioon. Need võivad olla üksikud puud, puuderühmad ja metsad, allikad, jõed, ojad vm veekogud, erinevad maastikuvormid nagu künkad, orud, pangad, kivid, aga ka suuremad maa-alad. Neist kohtadest on toodud tervendavaid elemente: allikatest vett või muda, puudelt koort, pühadelt aladelt jõustavaid taimi.

Pühapaikadele viitavad ka kohanimed: näiteks Hiie-, Iie-, Iida-, Uku-, Taara-, Taari-, Toori-, Tooru-, Tõnni-, Hinge-, Nõia-, Risu-, Reo-, Risti-, Arsti-, Tohtri-, Ravi- ja Püha-osisega nimed, allikate puhul Silmaallika-nimi (silmade ravimise järgi), kivide puhul Liukivi (liulaskmiskombe järgi). /---/ Kogume kokku ka teated ja lood vanadest Kabelimägedest jm kabelikohtadest.

Pühapaiku on ka lihtsalt pühaks nimetatud. Neid on hoitud ja eriliseks peetud, neisse on aupaklikult suhtutud, seal on käitutud teistmoodi kui tavalisel maastikul.

Vahel on pühapaikadest kõneldud seoses mõne hiiuga nagu Kalevipoeg või Vanapagan. /---/ Ka on mõningatest pühakohtadest räägitud, et need on asukohta vahetanud või oma kuju muutnud, näiteks järved on rännanud, inimesed puuks või kiviks muutunud. Ka jälgedest, lohkudest ja märkidest kividel võiks info edastada. Pühadusele võivad viidata kogemuslood vaimolenditest ja kummalistest nähtustest looduses. Palume jagada ka selliseid lugusid.

/---/ Samas uuritakse ka tänaste inimeste jaoks pühasid paiku, mitte ainult ajaloolisi. Kui tunnete, et tahaksite mõnest sellisest kohast kõnelda-kirjutada, mis on teile püha, millega on teil vaimne ühendus, siis on ka see teretulnud. Tänapäeval teatakse ju maastikul palju nn energeetiliselt laadivaid, tervendavaid kohti, millest pole ajaloolist teavet. Ehkki riiklik arengukava tegeleb n.ö vanade pühapaikadega, on väärtuslik ka info tänapäeval inimesi kõnetavatest kohtadest.

MILLISES VORMIS INFOT OOTAME?

Oodatud on nii üksikud kohanimed ja lühiteated kui ka rahvajutud-legendid, samuti inimeste enda kogemuslood. Soovitame kirjutada ka kaitsealustest kohtadest, sest tihtilugu on nad kaitse alla võetud ilma pärimust ja vaimset tähendust kirja panemata.

Info palume edastada kas Jüris teabepäeval või saata kirjalikult e-posti aadressile mariann.remmel@gmail.com. Kirja võib ka ümbrikus saata aadressile Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42,  postiindeks 51003. Kui kirjutada pole võimalik, võib ka helistada tel 56568436.

Paikade kohta palume lisada ka asukohakirjelduse ja võimalusel mõne foto. Kui aga pildistada pole võimalik, siis piisab ka lihtsalt kirjalikust infost. Kui kirjutada pole mahti, võib teha väikese video- või helisalvestuse ja seda üle interneti jagada.

Kõigile kaastöödele palume juurde kirjutada ka enda andmed: ees- ja perekonnanimi, aadress, soovitatavalt ka vanus. Kindlasti palume mainida ka seda, kellelt või kuskohast on teave kuuldud/saadud.

Hea, kui täiendav info jõuaks uurijateni enne 20. augustit 2017.